ETNOMUSIKOLOOGIA Archives - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

1. ETNOMUSIKOLOOGIA

Mis on rahvamuusika ja pärimusmuusika?

Ühe tähenduse kohaselt peetakse rahvamuusikat selliseks muusikaks, mis levib mingil ajahetkel rahva hulgas, olles väga populaarne, ning mille autor ei ole tingimata teada või on jäänud tahaplaanile. See lähenemine jätab mõiste üsna avatuks ning eri inimestele võibki rahvamuusika tähendada väga erinevat muusikat. Mõnele tähendab see moodsat regilauluseadet, teisele laulukest, mida koos sõpradega kitarri saatel lõkke ääres lauldakse. Rahvamuusika kõrval räägitakse ka pärimusmuusikast, mis levis suuliselt inimeselt inimesele. Pärimusmuusika keskmeks olid laulikud ning pillimehed ja -naised, kes esitasid tantsumuusikat, enda loodud muusikat või lugusid, mille pealkirjad või autorid olid sageli teadmata. See muusika elas Eesti maarahva hulgas ja hääbus nii 20. sajandi keskpaigas. Teatud määral jäädvustati seda 20.sajandi esimeses pooles ka vaharullidele.

Mõtiskle palun järgmiste küsimuste üle:

Milline muusika seostub sinu jaoks sõnadega “rahvamuusika” ja “pärimusmuusika”?
Milline võiks olla tänapäeval sündinud rahvalaul?
Regilaul oli tavaliselt seotud mingi tegevusega, näiteks töötegemisega. Milline võiks olla tänapäeval selle muusika funktsioon, kui omaaegsed tegevused on kadunud? Milline võiks tänapäeval üldse olla rahvamuusika ja pärimusmuusika funktsioon?
Kuula kolme laulu ja arutle, kas tegemist on rahvamuusika või pärimusmuusikaga. Toesta oma väiteid poolt- ja vastuargumentidega.

https://www.youtube.com/watch?v=dXIdxaQciSw

Kuulake regilaulude näidiseid ja põnevaid saateid Eesti Pärimusmuusika Keskuse Regilaulu podcast‘ist. Seejärel tehke ise rühmatööna üks regilaul. Laulu võib laulda nii üksinda, samuti eeslauljaga, kelle järel koor kordab, hoopis kordamööda jne.

2. ETNOMUSIKOLOOGIA

Maailma erinevad muusikad

Vastupidiselt levinud arvamusele ei ole muusika universaalne, vaid sõltub kultuurist. See, mida peetakse muusikaks Eestis, võib jääda arusaamatuks maailma teises otsas. Globaliseerumine on teinud aga muusika kättesaadavamaks kui eales varem ning muutnud seeläbi ka seda, kuidas muusikat mõistame. Kuula ja vaata palun pala ning mõtle seda tehes järgmistele küsimustele:

Kuidas võiksid kuulatud muusikat liigitada? Millisesse stiili see kuulus (popp, džäss, nüüdismuusika, klassika, rahvamuusika jne)?
Kuidas kirjeldaksid neid palu kuulmise järgi? Kas teos on akustiline või arvuti abil tehtud, vokaalne ja/või instrumentaalne? Millist tüüpi pille ja mängutehnikat kasutatakse, kas muusikas on palju kordusi jne?
Kuidas suhtestub muusikapala sinu senise muusikalise kogemusega? Millisest kultuurikontekstist on see võrsunud ning millisesse konteksti sobiks tänapäeval?
Kas selline muusika “müüb” tänapäeva Euroopas ja Põhja-Ameerikas? Kui jah, mis tingib nendes kultuurides huvi endast erinevate kultuuride vastu? Kas sellel huvil on mingeid seoseid maailma poliitilise arenguga?

3. ETNOMUSIKOLOOGIA

Leia laulude geograafia

Kuula kolme pala maailma erinevatest piirkondadest ning määra kuuldeliselt, kust need pärit võiksid olla (vastused leiad sektsioonist “Õpetajale”).

Mille järgi otsustasid, et lugu kuulub ühte või teise piirkonda?
Mida neist maadest tead? Leia igaühe kohta 5–10 huvitavat fakti.
Leia 5–10 tunnust, mis iseloomustavad selle maa muusikat.
Otsi 5–10 tunnust, mis iseloomustavad muusikut ja tema stiili. Kas sama stiil on levinud ka teistes kultuurides? Kui jah, siis millistes?
Milline lugu sarnases kõige rohkem sinu senise muusikakogemusega?
Milline lugu sulle kõige rohkem meeldis? Mis sa arvad, kui palju mõjutab sinu senine muusika kuulamise kogemus su eelistust?

Õpetajale