Enamik meist kasutab muusikat igapäevaselt selleks, et oma emotsioone reguleerida. Muusika abil saab kasvatada näiteks positiivseid emotsioone, maandada ärevust jne. Ometi ei analüüsi me alati seda, millises olukorras millist muusikat kuulame ning miks seda teema.

Rääkides muusikast ja emotsioonidest, on tähtis eristada, millist emotsiooni muusika kannab, mida me sealt ära tunneme ja seda, kas see emotsioon ka meis endis muusikat kuulates tekib. Uuringud näitavad, et inimesed suudavad üsna kiiresti ja hästi tuvastada emotsioone, mida muusika peaks väljendada, aga see ei pruugi üldse kokku langeda emotsiooniga, mida nad ise sel hetkel tunned, sest meie reakstioone mõjutavad muusikaga seotud isiklikud mälestused, mis on kõigil erinevad.

Palun jälgi järgmise nädala jooksul oma igapäevast muusikakasutust ja kirjuta üles kõik olukorrad, kus kasutasid muusikat tabelis toodud eesmärkidel (tabeli leiad siit) – näiteks lõõgastumiseks, hea tuju säilitamiseks, nostalgilistel eesmärkidel jne. Võid kirjutada ühe põhjuse taha mitmeid juhtumeid või jätta mõned read tühjaks, kui selliseid olukordi nädala jooksul ei juhtunud. Vajadusel täienda tabelit uute olukordadega, kus muusika just sind aitas.

Tutvustage soovi korral sõpradele või klassikaaslastele täidetud tabeleid ning võrrelge neis nimetatud muusikat/laule.

• Kas leiate sarnaste emotsioonide puhul muusikas sarnasusi ja erinevusi (mažoor/minoor, tempo, sõnad ja nende keel jne)?
• Kas rohkem on sarnasusi või erinevusi?
• Kas suudate teha nende laulude alusel oma klassi “hea tuju playlist‘i”, “kurva playlist‘i” jne?

Muusika aitab meelde jätta keerukat või olulist informatsiooni, sest tekitab meie mälus seose, kuidas selleni vajadusel kiiresti jõuda. Uut infot õppides aitab alati kaasa info loogiline organiseerimine. Muusikat saab loogiliselt organiseerida, kasutades selleks rütmi või meloodiat, st jätta vajalikud sõnad või numbrid meelde lauluna. Selleks võib kasutada mõnda tuttavat muusikat või siis muusika ise välja mõelda. Meie mälu on ka autobiograafiline – me seostame infot oma isiklike elusündmuste ja emotsioonidega, mida teised ei pruugi teada ega samamoodi tõlgendada. Tihti kogeme emotsioone, mis ei ole “puhtad”, vaid milles segunevad positiivsed ja negatiivsed tunded. 

Vaata Briti sotsiaalreklaami, mis õpetab elustamist, ja analüüsi selle erinevaid aspekte.

• Visuaal. Mis sa arvad, kas kriitilises olukorras võiks inimestel olla kasu sellest reklaamist? Kas see võib aidata meeles pidada olulist sõnumit? Kas sinul isiklikult võiks olla just sellest reklaamist kasu? Mida sa praeguseks hetkeks sellest reklaamist üldse mäletad?

• Muusika taust. Reklaamis kasutatakse küll laialt tuntud, kuid siiski üsna vana laulu, mis on ilmselt loodud ammu enne sinu sündi – Bee Gees “Stayin’ alive” (1977). Kas olid varem seda laulu kuulnud? Kui jah, siis kas tead selle laulu teisi sõnu lisaks refräänile? Mis sa arvad, miks jäävad inimestele laulude refräänid paremini meelde kui salmiosad? Miks sobib just selle laulu refrään elustamisreklaamis kasutamiseks?

• Laiem taust. Kas sa teadsid juba varem sellist meest nagu Vinnie Jones või nägid teda reklaamis esimest korda? Miks oli reklaamis kujutatud stereotüüpset maffiaelu? Kas oled nõus, et mõnikord on väga tõsiste teemade puhul okei lisada ka natuke (musta) huumorit? Kui mõtled reklaamis kasutatud muusikale ja näitlejatele, siis milline võiks olla selle reklaami sihtrgrupp (vanus, rahvus)? Kas seda reklaami võiks põhimõtteliselt näidata ka Eestis, kas see töötaks?

Ülesanne (soovitavalt rühmatöö): mõelge ise välja üks sotsiaalreklaam mõne olulise lühikese sõnumiga, mida saaks esitada lauldes või kasutada muusika abi info meeldejätmisel. Reklaami sihtrühm on Eesti õpilased vanuses 15–18. Filmige klipp (mitte pikem kui 60 sekundit). Kasutage video loomisel kõiki tehnikaid, mida valdate. NB! Inimeste filmimisel peavad kõik osalised olema filmimisega nõus. Kui kasutate olemasolevat muusikat, lisage sellele korrektne viide (pealkiri, helilooja, esitaja).