Muusikal on pöördeliste sündmuste ajal oluline roll, sest muusika kaudu on lihtne väljendada erinevaid ideid ning luua solidaarsust. Muusika on aidanud inimestel kokku tulla ja ahistavale korrale vastu hakata, näiteks laulva revolutsiooni ajal 1980. aastate lõpus ja 19. sajandil feministliku sufražettide liikumise ajal. Muusikat on riigivõimud pidanud ka ohuks  totalitaarsele ühiskonnakorrale ning seetõttu seda eri moel tsenseerinud. Näiteks kiusas nõukogude võim Eestis punkareid 1980. aastatel ning Iraanis keelati pärast 1978. aasta islamirevolutsiooni läänelik popmuusika. Muusika kaudu on inimesed reageerinud ka tragöödiatele, näiteks väljendati muusika abil kurbust aidsi tõttu surnud inimeste pärast 1980. ja 1990. aastatel.

Leia muusika, mis on olnud pöördeliste sündmuste soundtrack‘iks ning analüüsi seda ajaloolisest ja kultuurilisest aspektist. Räägi näiteks:

• Mis sündmuste taustaks see muusika oli?
• Kes on need muusikud/muusik, kes sündmusele reageerisid?
• Kas muusika loodi reaktsioonina sinu sündmusele või anti (poliitiline) tähendus juba olemasolevale muusikale?
• Milline see muusika oli? Kui otse kõneles see sündmustest (kas tegemist oli jõuliste seisukohavõttudega, poeetiliste pegeldustega sündmusest vms)
• Kuidas reageeris muusikale ühiskond? Milliseid positiivseid või negatiivseid reaktsioone muusika tekitas?
• Kas ja mida see muusika ühiskonnas muutis (nt inimeste hoiakuid)? Kas muusika kõrval oli ka teisi reaktsioone sündmustele (kunstis, kultuuris, poliitikas, meedias jm)?

Tee oma juhtumiuuringu põhjal ettekanne kolleegidele. Ülesannet võib teha ka rühmatööna.

Muusikat saab uurida väga erinevalt, analüüsides näiteks muusikateose helisid või teksti olemasolu korral sõnu. Ent keskenduda võib ka hoopis muusikapala kontekstile – kõigele sellele, mis on heliteose ümber. Ja loomulikult võib tuua uurimuses kõik need aspektid kokku, analüüsides nii muusikateost ennast kui paigutades selle ka sotsiaalkultuurilisse konteksti.

Vali välja üks muusikapala, mis on oluline sulle või mõnele su lähedasele inimesele, et mõtestada seda sotsiaalkultuurilises kontekstis. Uuri järele:

Ajalooline taust:

• Kes on teose autor? Milline on tema sotsiaalne ja kultuuriline taust?
• Millised eluloolised või ajaloolised aspektid aitavad mõista muusikut (heliloojat/bändi) ja tema kujunemist?

Teos ise:

• Millisest muusiku loomeperioodist on sinu valitud lugu (varane, keskmine, hilisem)? Kas muusik on loonud veel olulisi muusikateoseid? Kui jah, siis kuidas tema teosed aja jooksul muutusid? Kuhu paigutub muusiku loometees sinu valitud lugu?
• Kas ja millised muusikud/bändid/stiilid mõjutasid sinu valitud  muusikut ja muusikapala?
• Mis iseloomustab teost stiililiselt? Kas teos on ühes stiilis või kohtuvad seal ernievad stiilid? Kui viimast, siis milles see väljendub?
• Kas teosel on tekst? Kui jah, siis millest see räägib?

Järeldused:

• Mis on sinu meelest valitud muusiku või teose panus muusikalukku? Mis muudab selle teose ühiskondlikus plaanis väärtuslikuks, eriliseks?
• Miks on see lugu sinu jaoks oluline?

Tee oma juhtumiuuringu põhjal ettekanne kolleegidele. Ülesannet võib teha ka rühmatööna.

Leia üks laul, mis rõhutab traditsioonilist Rahvuslikkust, ning teine, mis just vastupidi lammutab seda. Enamik inimestest peab end mõnda rahvusesse kuuluvaks. Mõne jaoks on rahvus väga oluline, ent mõne teise jaoks üldse mitte. Rahvusega seotud mõtteid väljendatakse sageli ka muusikas – vahel rahvuslikke traditsioone rõhutades, teinekord neid hoopis lammutades.

Mõtle järgmistele küsimustele:

• Muusika ja tekst. Millises žanris oli laul ja milliseid pille kasutati ning kas siin võis peituda mingi tähendus? Kas ja kuidas väljendus rahvuslikkus laulutekstis?
• Visuaal. Millist lugu jutustas (originaal- või postitaja loodud) lauluvideo ning kas pilt toetas teksti? Millised nägid välja esinejad videos?
• Laulu sotsiaalkultuuriline kontekst. Kas laulu taustaks olid mingid erilised ajaloolised sündmused? Kas tead ka, kuidas suhtus publik laulu?

Tee oma juhtumiuuringu põhjal ettekanne kolleegidele. Ülesannet võib teha ka rühmatööna.