Esmapilgul võib tunduda, et instrumentaalmuusikast ei tasu otsida konkreetseid tähendusi, näiteks selgeid viiteid mingite sündmuste, kirjanduslike šüžeede jms kohta. Ent nagu on kirjutanud muusikateadlane Rein Laul (1999), ei eksisteeri steriilselt puhast instrumentaalmuusikat, sest muusika kajastab alati inimitundeid. Ta toob ka kohe näite: “Minu arvates ei tunne muusikaajalugu geeniust, kes oleks olnud veelgi vastuvõtlikum oma ajastu sotsiaalsele kontekstile, veelgi rohkem huvitatud selle avamisest kõigi oma värvide ja varjunditega, kui Šostakovitš”. Kuidas aga helidest süžee üles leida?

Vene helilooja Dmitri Šostakovitši Sümfoonia nr 7 (1941) kujutas nõukogude ajal levinud narratiivi kohaselt natsiarmee rünnakut rahumeelse vene rahva vastu. Ent samamoodi on teost nähtud stalinistliku türannia ja totalitarismi hukkamõistuna.

• Kuula Sümfoonia nr 7 I osa Allegretto ning analüüsi kuuldeliselt, kuidas võiksid kõlavad helid väljendada üleval mainitud ideid. Kuula vajadusel heliteost korduvalt.
• Milliseid erinevaid muusikalisi kujundeid teoses eristad? Kas need kujundid kõlavad, nagu oleksid need omavahel dialoogis, vastanduksid üksteisele, kasvaksid üksteisest välja vms?
• Milline on muusikaliste kujundite rütmika ja meloodika?
• Milliseid pille kuuldeliselt eristad ning mida võiks ühe või teise pilli (või hoopis helikõrguse) kasutamine tähistada?
• Milline muusikaline kujund võiks peegeldada sinu meelest sõja-aastaid?
• Kuidas areneb muusikaliselt ja rütmiliselt marsimotiiv? Mitu korda see kõlab ning kui kaua kulub sel aega, et karakter muutuks?
• Milline karakter on osa lõpus? Kuidas sellist lõppu tõlgendaksid?
• Millisena kõlab Šostakovitši sümfoonia sulle nüüd, üle 80 aasta hiljem? Kuidas suhestub teos kaasajaga?

Lisalugemist: Rein Laul “Mõeldes muusikast” (1999), Ilmamaa

Erinevalt klassikalisest muusikast, ei panda popmuusikat nooti kirja ning loo muudab eripäraseks just see, kuidas see kõlab. Nii võib üks ja sama lugu erineda kahe muusiku esituses äratundmatuseni. Samamoodi võivad üksteisest erineda ka sümboolselt tähtsad teosed, kas või riigihümnid, kui neid esitavad erinevad muusikud. Ka lugude tähendus võib muutuda tulenevalt sellest, millises olukorras see kõlab (nt kas rahu- või sõjaajal). Võrdle palun sama laulu kahte versiooni ning sõnasta nende erinevused (suunavad küsimused leiad lugude alt). Võid valida ise ühe laulu erinevad versioonid, mida omavahel võrrelda, ent kui hätta jääd, uuri allolevat valikut.

1. “I Heard It Through The Grapevine”

2. Ameerika Ühendriikide riigihümn “The Star-Spangled Banner”

3. “Gimme Shelter”

Millele mõelda?

– Millises stiilis on salvestatud laulu eri versioonid? Kas need stiilid on muusikalooliselt omavahel seotud, nt üks on teist mõjutanud, või mõjuvad need hoopis vastandlikult?

– Milline oli lugude arranžeering ja milliseid pille muusikud kasutasid? Kui palju arranžeering eri versioonides kattus ning kui jah, siis millistes aspektides?

– Võrdle lugude tempot. Millise karakteri tempovalik lugudele andis?

– Kas lugude taktimõõt jäi samaks? Kui mitte, siis mida võis tähistada taktimõõdu muudatus?

– Kas lugude tekst oli eri versioonides sama? Kui ei olnud, siis uuri järele, milline oli lugude taust, ning oleta, mida tekstimuudatus täheldada võis.

– Milline oli kõigi nende erinevuste või sarnasuste tõttu kummagi esituse atmosfäär?

– Kas sulle jäi veel midagi põnevat silma (muusikalisest või sotsiaalkultuurilisest aspektist)?