Ühe tähenduse kohaselt peetakse rahvamuusikat selliseks muusikaks, mis levib mingil ajahetkel rahva hulgas, olles väga populaarne, ning mille autor ei ole tingimata teada või on jäänud tahaplaanile. See lähenemine jätab mõiste üsna avatuks ning eri inimestele võibki rahvamuusika tähendada väga erinevat muusikat. Mõnele tähendab see moodsat regilauluseadet, teisele laulukest, mida koos sõpradega kitarri saatel lõkke ääres lauldakse. Rahvamuusika kõrval räägitakse ka pärimusmuusikast, mis levis suuliselt inimeselt inimesele. Pärimusmuusika keskmeks olid laulikud ning pillimehed ja -naised, kes esitasid tantsumuusikat, enda loodud muusikat või lugusid, mille pealkirjad või autorid olid sageli teadmata. See muusika elas Eesti maarahva hulgas ja hääbus nii 20. sajandi keskpaigas. Teatud määral jäädvustati seda 20.sajandi esimeses pooles ka vaharullidele.

Mõtiskle palun järgmiste küsimuste üle:

• Milline muusika seostub sinu jaoks sõnadega “rahvamuusika” ja “pärimusmuusika”?
• Milline võiks olla tänapäeval sündinud rahvalaul?
• Regilaul oli tavaliselt seotud mingi tegevusega, näiteks töötegemisega. Milline võiks olla tänapäeval selle muusika funktsioon, kui omaaegsed tegevused on kadunud? Milline võiks tänapäeval üldse olla rahvamuusika ja pärimusmuusika funktsioon?
• Kuula kolme laulu ja arutle, kas tegemist on rahvamuusika või pärimusmuusikaga. Toesta oma väiteid poolt- ja vastuargumentidega.

https://www.youtube.com/watch?v=dXIdxaQciSw

• Kuulake regilaulude näidiseid ja põnevaid saateid Eesti Pärimusmuusika Keskuse Regilaulu podcast‘ist. Seejärel tehke ise rühmatööna üks regilaul. Laulu võib laulda nii üksinda, samuti eeslauljaga, kelle järel koor kordab, hoopis kordamööda jne.