Umbes 20. sajandi keskpaigas avastasid heliloojad moodsad kompositsioonitehnikad, mille abil luua filmidele muusikat. Moodi läks ja jäi atonaalne muusika, mis ei allunud minoor-mažoor süsteemile, ent samamoodi ei ole filmidest kadunud tonaalne muusika.

Vaata katkendeid kahest filmist: “Klaabu kosmoses” (1981, rež Avo Paistik, hel Sven Grünberg) ja “Vertigo” (1958, rež Alfred Hitchcock, hel Bernard Herrmann). Analüüsi muusika rolli ja kasutust.

• Kuidas tajud muusikat klippides – mõjub see tonaalselt või pigem mitte tonaalselt? Mis muudab helikeele sinu meelest rohkem või vähem tonaalseks?
• Kui tunned nooti, siis püüa kõlavat muusikat noodistada ning analüüsida, kas muusikalised järgnevused alluvad funktsionaalharmooniale.
• Mida sellise helikeele valik võiks filmis tähistada?
• Kuidas toimib helikeel koostöös pildiga? Millistel hetkedel see intensiivistub või – just vastupidi – vaibub? Milliste vahenditega luuakse muusikas pinget – st millised on arranžeering, rütm, dünaamika ja teised muusikalised parameetrid?
• Vaata neid katkendeid, ent pane taustaks mängima muusika mõnest teisest žanrist (alt leiad mõned lood, mida soovi korral kasutada). Kuidas muutuvad pildikeeles rõhud tänu teistsuguses stiilis muusikale?